TARTU HANSA ROTARY KLUBI

Vikipeedia keeletoimetamistalguid toetab teiste hulgas ka Tartu Hansa Rotary klubi

Vikipeedia:Keeletoimetamistalgud

Vanasti panid inimesed on teadmised laulu sisse, üksteisele laulmisest kasvasid välja laulupeod, ilma milleta me Eestit ette ei kujutaks. Tänapäeval pannakse teadmised Vikipeediasse. Vikipeedia on nagu digitaalne laulupidu, kus loojaks võib olla iga keeleoskaja,“ kommenteeris Vikipeedia täiendamise ideed Aune Past Tartu Hansa Rotary klubist.
Vikipeedia keeletoimetamistalgud toimuvad 1. detsembrist 2017 kuni 14. märtsini 2018. Tublimatele talgulistele on rahalised auhinnad: 1. koht 1000 eurot, 2. koht 600 eurot ja 3. koht 400 eurot.

Auhinnad paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, preemiaid jagab ka Tartu Ülikooli projekt Miljon+.

 Keeletoimetamistalgud toimuvad 1. detsembrist 2017 kuni 14. märtsini 2018. Talgute eesmärk on keeleliselt parandada ja ladusamaks muuta Vikipeedia keeletoimetamist ootavaid artikleid ning väärtustada keeletoimetaja tööd. Talgud korraldavad Tartu ÜlikoolEesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

Tublimatele talgulistele on rahalised auhinnad: 1. koht 1000 eurot, 2. koht 600 eurot ja 3. koht 400 eurot. Auhinnad paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, preemiaid jagab ka Tartu Ülikooli projekt Miljon+.

https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia: Keeletoimetamistalgud

http://www.keeletoimetajateliit.ee/vikipeedia-keel-korda-meie-koigi-abiga/

Kuidas osaleda

Talgutega võib liituda kogu toimumisaja jooksul 1. detsembrist 2017 kuni 14. märtsini 2018.

Osaleda saavad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Vikipeedia kasutajaks registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu “Logi sisse / registreeru kasutajaks” või sisselogimise lehekülge. Kasutajanimi jätab talgulise anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmiseks tuleb oma nimi žüriile teatavaks teha.

Talgutel osalejad valivad toimetatavad artiklid keeletoimetamist ootavate artiklite hulgast. Talgulised peavad lisama oma kasutajanime ja keeletoimetatavate artiklite pealkirjad lehele Vikipeedia:Talgutest osavõtjad ja toimetatavad artiklid. Arvesse lähevad vaid täies mahus keeletoimetatud artiklid. Kui artikkel on keeletoimetatud, tuleb eemaldada ka toimetusmärkus (juhendis “Toimetusmärkuse eemaldamine”.)

Tubli talguline täidab keeletoimetaja ametiülesandeid ehk vajaduse korral[1]

  • ühtlustab lausete stiili, parandab süntaksivead (vajaduse korral sõnastab laused ümber),
  • korrigeerib sõnajärge ja -valikut (nt kui on eksitud sõnade tähendusega),
  • parandab õigekirja- ja loogikavead,
  • ühtlustab oskussõnavara kasutamise,
  • parandab vormistust,
  • kontrollib nimede õigekirja,
  • ühtlustab viidete vormistust.

Lisapunkte annab see, kui keeletoimetaja

  • kontrollib faktide õigsust, vea leidmisel parandab selle või kui viga nõuab suuremat uurimistööd, kirjutab selle kohta märkuse(d) arutelukasti,
  • kontrollib terminite õigsust, vea leidmisel parandab selle või kirjutab märkuse arutelukasti.

Žürii

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuuluvad Maarja Valk (Eesti Keeletoimetajate Liit), Marju Randlane (Eesti Keeletoimetajate Liit), Ann Siiman (žürii esimees, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Annika Hussar (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut), Sirli Zupping (Miljon+ projektijuht) ja Sven-Erik Soosaar (MTÜ Wikimedia Eesti). Žürii selgitab välja parimad keeletoimetajad, keda premeeritakse auhinnaga. Hindamisel võetakse arvesse nii keeletoimetatud artiklite arvu kui ka paranduste kvaliteeti.

Auhinnad

  • Peaauhind parimale keeletoimetajale on 1000 eurot.
  • Teine auhind on 600 eurot.
  • Kolmas auhind on 400 eurot.

Auhinnad antakse üle Eesti Keeletoimetajate Liidu toimetajaseminaril 14. aprillil 2018.

Kontaktid

Konkursiga seotud küsimusi saab esitada Ann Siimanile (ann.siiman@ut.ee). Samuti saab neid esitada siinse lehekülje arutelus.

Meditsiinilistest kiirtestidest 18.sept. koosolekul räägib dr Indrek Tulp

18.sept. koosolekul räägib dr Indrek Tulp meditsiinilistest kiirtestidest.

Ühelt poolt ravikindlustuse surve ja teisalt inimese enda huvi tervise vastu soodustab trendi, kus meditsiinilist diagnostikat tehakse võimalikult patsiendi lähedal. See võimaldab kiiremat diagnoosi ja võimaldab kiiremat ravi.

Ettekandes tuleb juttu meditsiinilistest kiirtestidest üldiselt, nende piiratusest ning nende arendamistest. Viimast eelkõige ettevõtte SelfDiagnostics näitel, kus arendati välja DNA põhine nakkushaiguste kiirtest kodukasutuseks.

Aime Keis

Hooaja avaüritus Aparaadis

Mul on heameel teid kutsuda 2017/2018 hooaja avaüritusele 28-ndal
augustil käesoleval aastal.
Meie esimene kohtumine leiab aset algusega kell 17.30 restoranis
Aparaat aadressil Kastani 42, Tartu .
Oma osalemisest või mitteosalemisest palun anna teada nagu ikka doodle
lingi kaudu http://doodle.com/poll/k7vbrnt96shnf3sv6rwupgzi/admin

Aime Keis

president 2017/2018

 

 

Anu Reinartit tunnustati Tartu linna medaliga

Tartu linn tunnustab tublisid tartlasi medaliga

Tartu Linnavalitsus otsustas tunnustada Tartu linna medaliga mitmeid tublisi tartlasi.

Medali saavad kultuurikorraldaja Liidia Konsa, keemiaõpetaja Tatjana Ojavere, koormeister Ene Peiker, Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart ja Tartu Biotehnoloogia Pargi juhataja Andrus Tasa.

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et Tartu medali uued kandjad on väärikad tartlased, kes oma tööga tartlaste ja kodulinna heaks palju korda saatnud. “Aitäh ütleme neile Tartu linna päeval, 29. juunil,” lisas linnapea.

Anu Reinart on Tartu Observatooriumi direktor ja teadlane, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti ja Tartu kosmoseteaduse arengusse. Tänu Tartu Observatooriumi ja selle direktori Anu Reinarti tööle on Tartust kujunenud Eesti kosmosealase tegevuse juhtiv piirkond. Paljuski tänu Anu Reinarti aktiivsele osalusele Eesti kosmosepoliitika töörühmas, Eesti esindamisele paljudes Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri töörühmades ning komisjonides, on Tartu olnud kogu selle protsessi käigus Eesti kosmosetegevuse põhikeskuseks. Viimastel aastatel on Tartus igal aastal toimunud mitu rahvusvahelist kosmosealast konverentsi või töötuba, siin on loomisel Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja siin arendatakse seadmeid Euroopa kosmoselaevadele.

Allikas:

http://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustab-tublisid-tartlasi-medaliga

Taotluste vastuvõtt on lõppenud

Stipendiumikonkursile taotluste vastuvõtt lõppes 15.03. 2017.

Alates 16.03.2017 enam taotlusi vastu ei võeta.

Andekuse uurija Viire Sepp esineb koosolekul 19.12. 2016

 

Tartu Hansa Rotary klubi on kümnendi jooksul välja andnud stipendiume andekatele noortele.

Me hoolime, et Eesti oleks veelgi parem paik elada. Tänasel koosolekul kõneleb andekuse uurija, klubiõde Viire Sepp ande leidmisest ja toetamisest ehk olukorrast riigis ande arendamisel.
Aitäh kõigile, kes on osalenud meie heategevuskontsertidel ja seeläbi Eesti homset toetanud.

Aune Past

 

Klubis külas prof Urmas Varblane 14.nov.2016

Olukord maailma majanduses on väga muutuv. Jõuliselt areneb Aasia riikidest Hiina. Hiinlastel tahavad kolme asja: turgusid, tehnoloogiat ja toorainet.

Euroopa ja Ameerika on maha maganud äritegevuse Aafrikas, seal juba ehitavad hiinlased. Hiinlased tahavad endale päris mitmeid ressursibaase saada.

Hiinlased ostavad Euroopast  kokku brande, teevad paremaks. Hiinlased ostsid näiteks ära Volvo, maksid 1,5 miljardit, hiinlaste jaoks tühine summa.  Neil oli tehnoloogiat vaja, et konkureerida Hiina turul teistega. Hiinal on plaanis iga aasta 150 miljardit väljaspoole investeerida (saavad osta 100 volvosugust firmat aastas). Hiina investeeringud reaalsesse varasse tulid peale majanduskriisi. Enne ostsid finantstooteid, nüüd investeerivad reaalsesse varasse. See oli hiinlaste kannapööre.

Uus nn Siiditee kontsept – tuua Hiinast kaupu Euroopasse ilma Venemaata, ehitatakse uusi teid. Hiinlased on peavalu ka venelastele. See on maailmamajanduse arengutes praegu väga tähtis.

Hiinas on vaeste arv järsult vähenenud ja keskklassi tuleb palju juurde. Kesklassi kujunemine tärkavates majandustes, 1 miljard inimest. Ostuvõime järgi ei ole nad meie keskklassist halvemad. Noored, kes on kasvanud pärast diktatuutriaja möödumist, nad on ainukesed lapsed peres ja harjunud saama palju, neid on ca 200 milj. Paljud firmad püüavad neile oma tooteid sättida.

Alates 2000 aastast on Saksamaal töötajate arv hakanud vähenema demograafia tõttu.

Tulevikus uute töötajate komponent kaob ära. Tulevikus maailma majandus aeglustub, pole inimesi kes juurde tulevad. Hariduse pealetung vähendab elanikkonna juurdekasvu, ka Indias.

Varem oli maailmamajanduse juurdekasv 3,5%, tulevikus ennustatakse 2,1%. Majanduskasvu aeglustumine tänu sellele, et ei ole inimesi.

Kas majanuse hindamine SKP alusel on tulevikus üldse mõistlik? Pakutud on inimarengu indeksit, kus on 3 komponenti: tervis, haridus, rikkus. Keskmine eluiga on üldine aga peegeldab paljusid asju ühiskonnas. Teine mõõdik on keskmine kooliskäidud aastate arv (average schooling years) ja kolmas income.

Praegu on nii, et rikkad riigid saavad rikkamaks, vaesed ei saa rikkamaks, vahe muudkui kasvab. Raske on öelda, aga see ei ole inimõigus, et kõik riigid saavad rikkaks, see ei juhtu automaatselt iseenesest. Neid riike on ülivähe, kes on saanud rikkaks, viimase 30-40 aasta jooksul vähe: Aasia tiigrid ja nafta omajad. Aderbaidzaan, naftaga on rikkust saadud, aga rikkus jaotub väga ebavõrdselt. Kasahstanis on natuke parem, väga palju pannakse rõhku haridusele.

Süvenev lõhe OECD riikide  ja middle-income ja low-income riikide vahel kasvab. Eesti on juba high-income riik, OECD riik. Prof Varblane mäletab, et 1992 rahareformi järel oli Eesti keskmine palk 50 DEM (25 e) ja nüüd hetkel  on keskmine palk üle 1000 euro. Palk on tõusnud Eestis ca 42 korda.

Itaalia on viimase 20 aastaga jäänud 14% vaesemaks. Eestil on vahe Euroopa riikidega veel päris suur.

Aasia riikide konvergentsi näitajad, kes on nn mudaliigast saanud rikaste riikide liigasse. Singapur on läinud Ameerikast mööda, Malaisia, Taiwan, Lõuna- Korea.  Jaapani probleem miks neil ei lähe hästi, on prof Varblase arvates, et nad on kehvad inglise keele oskajad, see takistab Jaapani arengut praegu. Jaapani tudengitele tuleb kõike inglise keelest tõlkida. Nendega on seetõttu keeruline asju ajada. Jaapanil on palju asju, mis tõmbab arengut tagasi. Jaapan pehme padja maa, kõiki tuleb pinnal hoida, arusaamine, et tööpuudus on väga halb (ca 2%), kehvadel aegadel tööpuudus 3%, teesklevat töötegemist, neil on palju sotsiaalseid töökohti. Üks osa Jaapanist on väga innovaatiline, teine osa mittetootlikud. Jaapanis on 4 astmeline kaubandusvõrk: 2 hulgimüüjat, 2 jaemüüjat. Teise tasemel jaekaubanduses on poed 1-2 inimesega.

Ladina-Ameerikas Uruguai oli 1950 rikkam kui Rootsi, praegu vastupidi. See näitab, et on õige oluline kuidas midagi tehakse.

Eestis on arendustöötajaid 1000 töötaja kohta 1-2 inimest, Soomes 18. Eestis tuleb ettevõtjate ja nende teadusmahukusega suuresti tegeleda. See peab kasvama loogiliselt, läbi kontaktide, mitte käsukorras. Ülikoolide mudel Eestis pole ettevõtete arengut väga toetanud. Motivatsioonimudel on sealt mööda jooksnud.  Atesteerimise aruanne on täpselt sama nagu varem.  Hindamissüsteemi  muutus peaks prof Varblase arvates tulema rahaandjatelt.

Eestis on keskmine tootlikkus töötlevas tööstuses (ühe töötaja kohta lisandväärtus) töötaja kohta madal. Tähtis pole tooted, vaid milliseid tegevusi tootmisahelas teed. Rõivatootja Zara muudkui kasvab, 22 miljardit käive aastas. 60% rõivaid tehakse Hispaanias, Portugalis ja Marokos, mitte Hiinas.  Zara teeb aastas 25000 uut mudelit, lähim konkurent suudab teha 2000 mudelit aastas.

Singapuri õppejõud Joseph Flau arvates (kes on ca 14 korda EEstis käinud) ei ole Eesti takistus see,et Eesti on väike, ressursside puudust ei ole. Singapuris midagi ei ole, vett pole,, liiva pole. Singapuris tehti saar, kus on maailma juhtivad 30 keemiafirmat koos. Ehitati  keemiafirmadele infrastrukuur ja keskkond. Üksteise kõrval saavad üksteisest kasu. Joseph Flau Singapurist võiks rääkida kuidas Singapuris atesteeritakse ametnikke.

Eestis on hunnik ressursse, mida Singapuris ei ole, haritav maa, mets. Toorpiim on eesti põhiline ekspordiartikkel, siis on häbiväärne, et on toorpiim. Leedu ostab seetõttu, et see on nii kvaliteetne.  10 tuh lehma müüdi maha, see on häbiväärne, see on pikaajaline aretustöö ja kasvatamine.

Kõik on ärivõimaluste nägemise küsimus.

Eestis oli riigikaapitalism 1930 lõpus. Laused tol ajal nagu praegu kahjuks ja millega see lõppes.

Kohti kus inimesed ei tee piisavalt tööd. Üks probleem on laste tööle saamine, tööle võtmine, tööl hoidmine, lapsed ei tohi tööd teha. Põhjamaadel on hoopis teisiti, nad on väga hoolivad, neil käib 4 x rohkem noori tööl kui meil, on lihtsam.

Välisinvestorite tulud Eestis 1,2 miljardit aastas, päris stabiilne, varem reinvesteeriti tagasi, praegu viiakse välja, enam ei reinvesteerita, ei nähta tulevikku. Emafirmale laenu andmise kaudu viidi veel 400 milj ära.

Kui palju läheb aega, kui saad load jm korralduslikud küsimused, riigiametite roll on muutunud tohutult takistavaks.

Eesti riik planeeris sel aastal investeerida 1,1 miljardit, tehti investeeringuid 700 miljeest, 400 miljoni eest on töid tegemata. Põhjused kombineeruvad. Eesti riigi investeeringutest moodustavad Euroopa rahad 75 protsenti.

Tuleks uurida ettevõtjate käest, millised on uued kavad ja neile tuleks luua roheline tee. On tahtjaid ja tegijaid  kui tekitad võimaluse.

Kirjutas üles

Ülle Koppel, klubi liige